Paljud organisatsioonid vajavad oma tegevuse alustamisel või laiendamisel keskkonnalubasid. Keskkonnaloaga antakse õigus vee kasutamiseks, saasteainete suublasse juhtimiseks, paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks, jäätmete käitlemiseks ja/või maavara kaevandamiseks. Keskkonnaload jagunevad mitmeks alamvaldkonnaks, sealhulgas jäätmeload, vee erikasutusload, õhusaasteload ning kõiki neid valdkondi hõlmavad kompleksload.

Koostame ja esitame keskkonnalubade taotlusi. Lisaks pakume keskkonnaloa taotlemise järgselt haldusteenust, mis hõlmab lubadest tulenevate kohustuste täitmise korraldamist, näiteks kvartalideklaratsioonide ja aastaaruannete koostamist ning seirearuannete koostamist. Pakume täisteenust, mis katab nii taotluse esitamise kui ka Keskkonnaametiga suhtlemise kogu protsessi vältel.

Õhusaasteluba

Õhusaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteained välisõhku väljutada.

Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab juba enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.

Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete heitkogused, millest alates tuleb ettevõttel taotleda õhusaasteluba, on kehtestatud määrusega nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.

Näiteks, õhusaasteluba on nõutav, kui:

• põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem;
• terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem;
• sea-, veise- või linnukasvatusel on õhusaasteluba nõutav järgmiste künnisvõimsuste korral:
  1) seakasvatusel, kui nuumsigade (kehamassiga üle 30 kg) kohtade arv on 1000 või enam. Sigade kasvatamisel arvutatakse sigade kohtade arv kokku, kasutades järgmisi tegureid: nuumsea koht 1,0; emise koht 1,6; võõrdepõrsa (kehamassiga 7–30 kg) koht 0,4;
  2) veisekasvatusel, kui piimalehmade kohtade arv on 300 või enam. Veiste kasvatamisel arvutatakse veiste kohtade arv kokku, kasutades järgmisi tegureid: piimalehma koht 1,0; ammlehma või lihaveise koht 0,75; noorveise koht 0,5; vasika koht 0,25. Noorveiseks loetakse üle kuue kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kuue kuu vanuseid pulle;
  3) kodulinnukasvatusel, kui linnukohtade arv on 30 000 või enam. Kodulind on kana, kalkun, pärlkana, hani, part, vutt, tuvi, faasan või nurmkana, kes on üles kasvatatud või keda on peetud aretuseks, liha või toidumunade tootmiseks või uluklinnupopulatsiooni täiendamiseks;
• saasteainete heitkogused ületavad määruse nr 67 Lisa 1 all toodud koguseid.

Veeluba

Keskkonnaluba vee erikasutuseks ehk veeluba annab õiguse vett või veekogu kasutada planeeritud tegevuse elluviimiseks. Veeluba vajavad tegevused on määratud sõltuvalt tegevuse mahust või iseloomust. 

Keskkonnaluba vajavad tegevused ehk vee erikasutusviisid on koondnimekirjana kirjeldatud Veeseadus § 187.

Veeluba vajavad näiteks järgmised tegevused:

• võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 m³ ööpäevas;
• võetakse põhjavett rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas;
• võetakse mineraalvett;
• juhitakse heitvett otse põhjavette;
• põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
• juhitakse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett suublasse;
• juhitakse heitvett otse põhjavette;
• juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
• juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
• süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m³;
• paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m³;
• kaadatakse mahuga alates 100 m³
• jm (toodud Veeseaduses).

Jäätmeluba

Jäätmete käitlemiseks on vajalik keskkonnakaitseluba. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine ning hõlmab jäätmete töötlemise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise toiminguid.

Jäätmeluba on vajalik järgmiste tegevuste puhul (Jäätmeseadus § 73):

• tavajäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine;
• ohtlike jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine majandustegevuse käigus;
• metallijäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine majandustegevuse käigus;
• jäätmehoidla käitamine;
• prügila käitamine;
• prügila või jäätmehoidla järelhooldus.

Kompleksluba

Keskkonnakompleksloa eesmärk on tagada vee, õhu ja pinnase kaitse ning vähendada saastatuse kandumist ühest keskkonnaelemendist teise. Keskkonnakomplekslube antakse suure keskkonnaohuga tööstuslikele tegevustele. See asendab keskkonnaluba ning erineb selle poolest, et kohustab kasutama parimat võimalikku tehnikat ja järgima heite piirväärtusi.

Alltegevusvaldkondade loetelu, alates millest on vajalik kompleksloa omamine, on toodud määruses nr 89 “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”.

Üldisemalt on kompleksluba vajalik tegutsemiseks järgmistes tegevusvaldkondades:

• energeetikatööstus;
• metallide tootmine ja töötlemine;
• mineraalsete materjalide töötlemine;
• keemiatööstus;
• jäätmekäitlus;
• sea-, veise- ja linnukasvatus;
• pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
• tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;
• toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine;
• vineeri ja puitkiudplaatide tootmine;
• grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
• loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt;
• puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine.